• Eesti

KKK alumiiniumi kohta


Küsimus: kui palju „vähem” kaalub alumiinium võrreldes terasega?

Vastus: alumiiniumi tihedus on 2,7 g/cm3 ehk kõigest umbkaudu kolmandik terase tihedusest.

Küsimus: kas alumiiniumi saab keevitada?

Vastus: suuremat osa profiilide tootmiseks kasutatavatest sulamistest saab edukalt keevitada. Enamasti kasutatakse MIG- ja TIG-keevitust.

Küsimus: kas boksiidi kaevandamisel hävitatakse vihmametsi?

Vastus: aastas kaevandatakse boksiiti umbes 16 km2 suurusel alal, millest vihmametsad moodustavad pisut enam kui 10%.

Igal aastal hävib 170 000–200 000 km2 ulatuses vihmametsi (puidutootmise ja uute põllumaade rajamise tõttu). Seega läheb boksiidi tootmise arvele 16 / 170 000 = 0,001% maharaiutavatest vihmametsadest.

Küsimus: kas alumiinium võib põhjustada Alzheimeri tõbe?

Vastus: teadlased on üksmeelselt veendunud, et alumiinium ei põhjusta Alzheimeri tõbe.

Küsimus: kas kööginõudes sisalduv alumiinium on mürgine?

Vastus: Rootsi riikliku toiduameti uurimuse kohaselt jõuab meie kehasse iga päev 12 mg alumiiniumi, millest 0,3 mg pärineb kööginõudest.

Alumiiniumi leidub loomulikul kujul paljudes toiduainetes, näiteks piimas, lehtsalatis, marjades, lihas, vees. Kahjulikuks alumiiniumiannuseks loetakse umbes 14 000 mg päevas. Sellise koguse alumiiniumi saamiseks toidust tuleb ära juua 90 000 liitrit piima, süüa 2,5 tonni lehtsalatit, 1,5 tonni marju või 3 tonni liha.

Küsimus: kui alumiinium on kättesaadav nii piiramatus koguses, kas siis keegi tõepoolest ka selle ümbertöötamise peale mõtleb?

Vastus: alumiiniumi ümbertöötamisest tulenev kokkuhoid seisneb peamiselt selle energiasäästlikkuses. Alumiiniumi ümbersulatamiseks läheb tarvis vaid 5% primaarmetalli tootmisele kuluvast energiast.

Kui sorteerimine toimub õigesti, saab seda metalli lõpmatu arv kordi ümber töötada, ilma et selle kvaliteet halveneks. Seda nimetatakse absoluutseks ümbertöötamiseks.

Küsimus: kui keelata Rootsis ära alumiiniumist joogipurkide tootmine, kas siis saaks selle arvelt ühe tuumaelektrijaama sulgeda?

Vastus: 1986. aastal kasutasid ettevõtted KUBAL (selle ettevõtte praegune nimi) ja PLM kahe peale kokku joogipurkide tootmiseks 0,048 TWh energiat, mis moodustab 0,036% kogu Rootsist toodetavast elektrienergiast. Rootsi Forsmarki-suurune tuumaelektrijaam toodab nii palju energiat ühes päevas.